Keila kirik on Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Kiriku algusaegade kohta andmed puuduvad, kuid 1280. a paik valmis "Keila mäel" avar nelinurkne kabel, mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. Pikihoone jäi esialgu ehitamata ning valmis arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel. 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses leidsid aset suured ümberehitused, mille tulemusena ehitati massiivne läänetorn, lisati koorile kolmekülgne lõpmik, võlviti koor uuesti ning ehitati kivist altarilaud. Tänapäevase välimuse omandas kirik 1851. aastal.
Keila algkooli hoone valmis 1930. aastal ja see rajati kui Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk. Algkooli hoone on lihtne traditsionalistlik kolmekorruseline kivimaja. Pargi tänava poolset otsafassaadi rõhutab monumentaalne barokne portaal. Soklikorruse välissein on väljastpoolt vooderdatud klombitud paega. Arhitektiks oli Tõnis Mihkelson.
Keila terviserajad asuvad Keila linna territooriumil, linna edelaosas ca 72 hektari suurusel paesel ja männimetsaga kaetud alal. Hoogsam terviseradade areng sai alguse 2007. aastal, kui saadi rahastus läbi Norra ja EMP finantsmehhanismide. Lisaks huvitava profiiliga suusaradadele, on terviseradadel ka 18 korviga discgolfirada, mängupark, matkarada ja nii kunst- kui ka naturaalmuruga jalgpalliväljakud.